Meie Pesas on mõned seinad, kust tahaks tapeedi + tapeedi aluse plaadi maha võtta ja teha asemele krohvitud+värvitud pinna. Ah, et miks? Esiteks, ma väga ei armasta tapeete (nii harva tuleb vastu selliseid, mis mulle tõeliselt meeldiks). Ja kuna seintesse tapeeti tuleb nii kui nii, siis proovin organiseerida pisut ka tapeedi vabasid piirkondi . Teiseks, need pinnad, mida soovin krohvida, on põhiliselt ahjude kõrval olevad seinad ja et väikeses majakeses olemist mitte liiga kirjuks ajada, siis tahaks ahjud ja nende kõrval olevad seinad sama tasase värvitooniga katta. Kolmandaks, krohvitud pind peaks muidu ka küttekollete vahetusse lähedusse paremini sobima kui pabertapeet (mingit muud tapeeti ei tahaks vanas puumajas kasutada), juba tuleohutuse mõttes. Krohvi alla paneks roomati. Aga nüüd ongi küsimus - kas krohvina kasutada savikrohvi, või hoopis lubjakrohvi? Tean, et head ja inimsõbralikud on mõlemad. Aga kuna nüüd on tegemist majaga, mis vahel talvel pikalt kütmata seisab, siis peabki uurima, et kumb krohvidest sellistes tingimustes sobivam oleks.. või pole vahet? Vaja välja uurida..
***
Meidän Pesässä on muutama seinän pätkä, mistä haluan ottaa pois tapetin+ sen alla olevan levyn ja laittaa tilalle ruokomaton ja rappauksen. Että miksikö? Ensinnäkin. Mä en ole kovin suuri tapettien ystävä (vielä kun erittäin harvoin tulee sellaisia vastaan, mistä oikeasti tykkäisin). Ja kun tapettia tulee jokatapauksessa aika paljon, niin olisi kiva saada myös tapetittomia seiniä. Toiseksi, ne alueet jonnne haluan sen rapattun pinnan, ovat pääsääntöisesti uunien viereiset seinät ja ettei tästä pienestä mökistä tulisi liian kirjava, tykkäisin maalata ne seinät ja uunit samalla värisävyllä. Kolmanneksi, rapattu pinta taitaa muutenkin olla tulisijojen viereen järkevämpi vaihtoehto kuin paperitapetti, ihan jo paloturvallisuuden takia. Niin, rappauksen alle tulisi sitten ruokomatto. Mutta, mutta.. Käyttäisimmekö savi- tai kalkkirappausta? Tiedän, että molemmat ovat hyviä ja terveellisia vaihtoehtoja, mutta miten ne käyttäytyvät talossa, joka on osaa vuodesta kylmillään - onko eroja? ja kumman etuuksi? Vai ovatko ne näiltä ominaisuuksilta ihan samanarvoisia? Täytyy ottaa selvää..
Siin nüüd pildil üks sein - see vasempoolse ukse ümber olev , mille kavatsen krohvida. Sellesse nurka on plaanis panna ka väike malmkamin, millega talvel ruttu sooja sisse saab. Näiteks sellise, nagu üleval pildil - saaks Eestist praegu soodukast alla 200 euroga.
Siin nüüd pildil üks sein - see vasempoolse ukse ümber olev , mille kavatsen krohvida. Sellesse nurka on plaanis panna ka väike malmkamin, millega talvel ruttu sooja sisse saab. Näiteks sellise, nagu üleval pildil - saaks Eestist praegu soodukast alla 200 euroga.
***
Kuvassa nyt yksi seinä - vasemman puolisen oven ympärillä oleva, jonka haluaisin rapata. Siiheen nurkaan olisi suunnitelmissa laittaa pieni pikatakka, jolla saisi talvisin nopeasti mökin lämpöiseksi. Esimerkiksi sellaisen kuin ylhäällä kuvassa - sen saisi Virosta nyt alesta alle 200 eurolla.
Vähän jäljessä nyt kommentoin, kun yllättäen hoksasin teidän mökkiunelman toteutuneen...
VastaaPoistaPaljon onnea ja kivaa mökkiremppaa! Jännä miten hyvin teidän kriteerit toteutuivat ja aivan ihanalta kuulostaa se omenapuumetsä!!!
Jassu - Kiitos, kiitos! :) Ollan itse kans tästä asiasta vielä hieman ihmeessä.
VastaaPoistaPs. Ja kiva saada sinut tännekin lukijakseen!:)
Me ehitame Eestisse 8 aastat,talvel Soomes. Ise mötleksin , et kui ahjud terved ja pliit ka siis ju täiendavat seda väikest ei oleks vaja. Meil on öhk-kamin ja see on seetöttu halb variant, kuna seal peab koguaeg tuli all olema. Ta paneb kûll soojaöhu keerlema ja saab kiiresti sooja. Praktiliselt sûgis-kevad perioodil pidin kaks korda päevas kûtma. Meil on kaminasûdamik, ûmber vanad tellised ja körgemal, kus suitsutoru(kaetud puit-plaadiga)on soojaöhu väljumise augud. Sellest väiksest kökatsist pole tolku, sest see ei pane ringlema sooja öhku.
VastaaPoistaSee raha vajalik saunaahjuks.
Maja ajalugu- see on kindlalt vanem. Mu söbranna emal oli ka maja dokumentatsioon esitamata ja mäletan, et ta palus mul majast pilte teha ja see oli vist lausa 1983a. Vanemad inimesed teavad piirnevate talukohtade nimesid ja siis googeldada arhiivis. Seal vöis mingi maasiilu eraldamine olla. Kunagi maareformi korras eraldati iga maja juurde 2ha maad. Kui krundi paiknemise koordinaadid sisse toksite, siis näete ka piirnevaid krunte ja nende nimesid.
//xgis.maaamet.ee/ky X-gis avaneb Sisse panna: Viljandimaa, ...vald. ...kûla .Sellega vist sain need numbrid, mis on iga maatûki peale märgitud. Jöudu ja edu!
In. - tore, et kogemusi jagasid! :) Oleme siin uurinud seda ahju värki ja kuna ahjusid, mis on pikalt külmad olnud, ei tohi kohe kuumaks kütta, siis nendega toa soojaks saamine talvel võtab oma kolm päeva aega, soov aga oleks et sooja ruttu sisse saaks ja selle asja peaks kamin ära ajama - meil samalaadsest kaminast hea kogemus minu vanas muu-kütteta korteris. Tõsi, puid kuluks selle paari kolme päeva jooksul palju, sest tuli peab tõesti pea kogu aeg all olema, aga paar - kolm korda talve jooksul elab ehk üle. Krundi kohta on meil päris hea dokumentatsioon, ainuke müsteerium on jah, see ehitamise aeg. Eks peab külainimeste käest uurima, ehk keegi teab midagi.
VastaaPoistaAitah heade soovide eest! :)
Keegi nutikas Eesti mees soovitas, et tema teeb nii, kuna elekter kallis ja läheb veel kallimaks. Vanas majas ei ole juhtmed nii korras jne. Ta paneb odavama diisliga mootori öue käima, mis toodab elektrit ja toas on puhurid.
VastaaPoistaTäna hommikul teatati Mooste vallamaja pölemisest.Eks koristaja kûttis pûhapäeval, aga läks möni säde. Arvan, et korsten oli pûhitud ja kindlustus korstnapûhkijalt olemas. Mooste on väga kaunis, renoveeritud möisaga ja ûritustega. See kûtmine on ka eriti suure kûlmaga ohtlik. Ma olen ikka kuulanud neid jutte, mida vanad inimesed on rääkinud-endal ei ole kogemust. Räägitakse, et korstnat ei tohtivat lasta kûlmaks minna ja siis ka ahju. Siin Soomes on ka palju pölenguid. Liiga vautikalt ei saa ka kûtta, sest on juhtunud, et korsten on eraldunud seinast ja seetöttu pöleng.
In. - see kütmine on jah, päris kunst omaette. Malmkaminale paneks eraldi metall-korstna ja otse katusest välja, need korstnad peaks paremini temperatuuri kõikumistele vastu pidama. Aga diiselmootori variant võiks tõesti olla hea mõte, peab asja uurima!
VastaaPoista