28.2.11

Elutoa põrand. Olohuoneen lattia.

Kasutasime ära laste talvevaheaega ja sõitsime mõneks päevaks Eestisse. Jätsime lapsed minu vanemate hoolde Viljandisse ja kihutasime Pesa korrastama. Saime seekord päris hulga tööd tehtud. Kirjutan neist siia nüüd tasapisi, sest järgmist Eestisse minekut  saab oodata paar kuud kindlasti. Alustagem kasvõi elutoa põrandast. Kui majaomanikeks saime, oli elutoa põranda pealmiseks kihiks paar sentimeetrit paks saepuruplaat. Ühes kohas oli põrandal suur õlilaik ja ühes kohas väike põlemise jälg. Lihtne oleks olnud tõmmata mingi põrandakate tasasele alusele peale, aga ei. Oma meelerahu tagamiseks otsustasime vähemalt saepuruplaadid üles võtta. Ainult, et see polnudki nii lihtne. Plaadid olid nimelt KORRALIKULT kinni löödud, kaheksasentimeetriste naeladega, mida igas plaadis oli vähemalt paarkümmend ja lisaks neile oli igas plaadis mitukümmend 3 cm pikkust naela. Võite arvata, et plaate me eriti tervelt kätte ei saanud... Aga, plaatide all oli siis tuuletõkkeks tõrvapapp ja tõrvapapi all päris kobe tumepruuniks värvitud (punnide ja soontega) laudpõrand, mille all siis ei olnudki muud kui diagonaalselt jooksvad jooksulauad ja (ilmselt) linaluu-puru. Meie suureks rõõmuks ja kergenduseks paistsid kõik materjalid heas korras olevat. Isegi puru oli täiesti kuiv ja mingit paha lõhna sel juures polnud. Olen aru saanud, et linaluu on hea materjal ka seetõttu, et hiired seda eriti ei armasta? Kas keegi teab selle kohta rohkem? Hiire pesi ega junne kusagil puru sees nagu näha polnud, aga paar auku oli põranda sisse näritud küll. Tõrvapapi pealt leidsime ka ühe aasta-arvu, nimelt oli tõrvapaberi rull olnud pärit aastast 1966. Kahtleme, et maja on siiski vanem, sest ilmselt on algselt põrandana kasutatud just seda kõige alumist värvitud põrandalaua kihti ja hiljem siis põrand tõrvapapi ja saepuruplaadiga soojustatud. Pildid on seekord kehvakesed, kuna kaamerat kaasas polnud ja pidime leppima mehe mobiili-kaameraga...
***
Käytettiin hyväksi lasten hiihtolomaa ja huristeltiin muutamaksi päiväksi Viroon. Jätettiin lapset vanhempieni hoiviin ja riennettiin Pesän kunnostuspuuhiin. Saatinkin tälläkertaa hyvin aikaiseksi. Kirjoittelen tänkertaisista tekemisistä tänne nyt pikkuhiljaa, koska seuraavaa Viron reissua saadaan odottaa ainakin pari kuukautta. Aloitetaan  vaikka olohuoneen lattiasta. Kun meistä tuli talon/mökin omistajat, oli olohuoneen lattian päällimäiseksi kerrokseksi pari cm paksu lastulevy. Lattialla oli iso öljyläikkä ja pieni palojälki. Olisi ollut helppoa vetää tasaisen pinnan päälle joku siisti lattiamateriaali, mutta ei. Ihan oman mielenrauhan takia päätettiin katsoa mitä levyn alta löytyy. Se ei vaan ollut ihan helppoa, koska levyt oli naulattu KUNNOLLA kiinni, käytetty siihen 8cm pituisia nauloja noin 20 kpl ja 3cm nauloja ainakin sama määrä per levy. Voite kuvitella, ettei ihan ehjänä näitä levyjä irti saatukaan. No mutta, levyjen alla oli bitumihuopa ja sen alta löytyi tumman ruskea puulattia, ihan ponttattu vielä! Irrotettiin yksi laudoista ja kurkattiin lattian alle. Sieltä löytyivät vinosti juoksevat välilaudat ja sen alla eristetta - ilmeisesti jonkinlaista pellavakuitu-purua (?). Meidän isoksi iloksi näyttivät kaikki matskut olevan hyvässä kunnossa ja purukin oli ihan kuiva eikä haissut millekkään. Olen saanut käsityksen, etteivät hiiret oikein tykkää kyseisestä purusta, jos joku tietää asiasta enemmän, niin kuuntelen mielelläään! Hiirenpesiä eikä papanoita ei kyllä pistänyt silmiin, mutta pari aukkoa oli lattiaan kuitenkin jyrsitty. Bitumihuovasta löydettiin myös vuosiluku - käytettu huopa oli vuodesta 1966. Epäillään kuitenkin, että talo on tätäkin vanhempi ja että alussa kyseinen tummaksi maalttu pontattu puulattia on ajanut asian, kunnes joku on päättänyt sitä hieman lisäeristää. Kuvat tällä kertaa otettu miehen kännykä-kameralla, oikea kamera kun unohdettiin lahjakkaasti minun vanhempien luokse...

See esimene pilt on eelmisest korrast, siis sai üks plaat juba üle võetud...
***
Tä eka kuva on edellisellä kerralla otettu, ensimmäinen levy irrotettiin jo silloin..
________________________

 Siin siis esimene leitud aasta-arv - 1966..
***
Tässä sitten se ensimmäinen löytämämme vuosiluku - 1966
_______________________

Piilume laudpõranda alla -  nägi päris hea välja!
***
Kurkataan puulattian alle ..  ei paha!
______________________

Nüüd siis põranda suhtes väike mõttepaus. Kuna tahame ikka kena puupõranda ja head laiad lauad põranda jaoks on praktiliselt olemas, siis nüüd nuputamegi, et mismoodi se põrand oleks kõige mõistlikum teha. Ruumi vana põranda peal on vaid 3cm, sest uksi ei tahaks ülespoole tõstma hakata...
***
Nyt sitten lattian osalta pieni mietintätauko. Koska halutaan kunnon puulattian  ja sitä varten materiaalia löytyy, niin nyt sitten pitääkin miettiä , että miten tämä lattia olisi fiksu toteuttaa. Tilaa kun vanhan lattian päällä on vaan se 3cm, oviaukkoja kun ei haluttaisi nostaa...

1 kommentti:

  1. Hauskaa löytää tuollainen vanha kuitti! Ihan fiksuakin jättää jälkipolville vähän muistoja ja viitteitä siitä mitä on tehty.

    Kyllä teillä vielä urakkaa riittää. Onpa mahtavaa päästä seuraamaan projektinne edistymistä! :-)

    VastaaPoista